NÕUDED TRÜKIFAILIDELE

NÕUDMISED KUJUNDUSSE TULEVATELE MATERJALIDELE:
  1. Kujundamisele tulevad tekstid peaksid olema .rtf või .doc, .docx formaadis.
  2. Kujundusse tulev tekst peaks olema eelnevalt toimetatud
  3. Tekstifailis peaks tekst olema sisestatud kujundamata 
    (pole vaja valida fonte, ega teha heading 1 jne jne)
  4. Pildimaterjal/joonised jne peavad olema esitatud eraldi kaustas (dropbox, google dirve, või emailis attachmendina)
  5. Pildimaterjal/joonised jne peavad olema tähistatud. (graafik 1, foto_3)
  6. Pildimaterjal/joonised jne asukoht peab olema tekstis märgitud (graafik 1, foto_3) (fotode ja tabelite asukohad tekstifailis)
  7. Materjalidega peaks kaasas olema sisukord.
  8. Kujundatud materjali soovitame ka toimetajal üle kontrollida, kuna kujundusfaili on tekst uuesti sisestatud, ning kujundaja jälgib pigem tekstimahte ning vormi, mitte sisu. 

LOGOFAILID:
  1. Kõik logod palume saata vektorfailina. Vektorlogosid saab teha erinevates Vektorgraafikat toetavates programmides nagu näiteks Adobe Illustrator, Affinity, Corel Draw, Inkscape. Faili nimed võivad olla näiteks lõpuga: .ai, .pdf, .svg.
  2. Mis on Vektorgraafika?
PILDID:
  1. Netist võetud pildid reeglina trükki ei sobi (Facebookist allalaetud või googeldatud pildid). Näiteks pildid otse kaamerast, hea mobiiliga pildistatud, suuremad pildid pildipankadest sobivad. Miks? Ekraani resolutsioon on 100 ppi ja trüki jaoks vajaminev resolutsioon on umbes kolm korda suurem. 300 dpi. Kui kasutada netist otse allalaaditud pilte, millel pole eriti palju pixleid ütleme: 500x600 pixlit, siis see pilt jääb trükis arvatavasti udune.
  2. Fotod saata alati lisaks kaasa eraldi. (dropbox, google dirve, või emailis attachmendina)

MIKS EKRAANIL OLEV VÄRV ERINEB TRÜKITUD VÄRVIST?

Väga lihtsalt öelduna erineb trükis kasutatav värvisüsteem ekraanil kasutatavast värvisüsteemist. 
Värvisüsteem (värvimudel) on süsteem, mille abil saab algvärvidest luua kõik ülejäänud värvid. On kaks tuntumat värvisüsteemi:
CMY(K) on subtraktiivne värvisüsteem.
​Sobiv värvus tekib erinevate värvikoguste segamisega valgel paberil. Need värvid peegeldavad teatud värvusi ja absorbeerivad teisi.  CMY(K) värvimudelit kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites.
Põhivärvused on:
  • C – Cyan (sinine, tsüaan)
  • M – Magenta (teatavat tooni punane - magenta, fuksia)
  • Y -Yellow (kollane)
Selle värvisüsteemi korral peaks teoreetiliselt saama põhivärvide koostoimel musta värv. Praktikas sõltub saadava musta värvi kvaliteet kasutavatest trükivärvidest ja trükkimise protsessist ning tegelikult annavad need kolm värvi tulemuseks tooni, mida inglise keeles nimetatakse muddy brown ehk siis mudane pruun. Seega värvisüsteemi täiustamiseks lisatakse neljandaks värviks must (black), mida nimetatakse antud süsteemi võtmevärviks (key). Selle sõna esitähest tuleneb ka lisatud täht K. Must värv aitab kergemini luua neutraalseid halle ja tumedaid toone.
​RGB on aditiivne värvisüsteem.
​Kujutis tekib punase, rohelise ja sinise valguse segamisel (liitmisel).
Põhivärvused on:
  • R – Red (punane)
  • G – Green (roheline)
  • B – Blue (sinine)
Näited kasutusaladest: televiisori ekraan, arvuti monitor; ka skännerid kasutavad RGB värvimudelit.
Kui liita kokku põhivärvid punane, roheline ja sinine, on tulemuseks valge värv. Kui valgust üldse ei ole, on tulemuseks must värv.

NÄITED:

KORREKTOR / KUJUNDUSFAILI KORRIGEERIMINE

Korrektor on üldjuhul see, kes võtab teksti ette alles siis, kui kõik muud parandused on tehtud, st tekst on käinud läbi toimetaja ja keeletoimetaja käest ning küljendatud.
Tekst võidakse anda korrektuuri aga ka enne küljendamist, et korrektor selle küljendamiseks ette valmistaks, nt kustutaks ära liigsed tühikud.
  • Küljendatud tekstis (küljendusprogrammis või PDFi lugedes) parandab korrektor sinna
  • sisse jäänud keele- ja kirjavead,
  • küljendamisel tekkinud vead (poolitus, eraldi leheküljele sattunud üksik silp vm, teksti paigutamise vead),
kuid tavaliselt ei tee stiili-, veel vähem sisuparandusi. Tuleb arvestada, et kui tekst on juba küljendatud, soovitakse see kiiresti kas trükki või käiku anda, seepärast ei ole põhjalikuks toimetamiseks enam aega.
​

FAILIDE TRÜKKI SAATMINE JA KINNITAMINE

NB! Iga paranduse ja muudatusega failis, kaotab eelmise PDF-faili kinnitus kehtivuse! 
See tähendab, et kõige tähtsam on kontrollida just trükkiminevat PDF-faili! 
MIKS?
Sellepärast, et disaineril on kujundusprogrammis selline fail, mille kõik osad on liigutatavad (lahtised).
Seega võib mõni väike parandus teksti nihutada, mõne pildi paigast lükata vms. Nagu ikka liikuvate osadega. PDF- on sellest kujundusprogrammist välja lastud eraldi fail, mis sobib siis juba trükkimiseks. Kui seda üle ei salvesta, püsib see muutumatuna. Seega võib igas etapis lasta välja, PDF faili, mis jääb muutumatuks. Kuid kujundusprogrammis võib elemente endiselt liigutada, asendada, seega iga järgnev PDF- fail, mis sealt salvestatakse võib olla juba teistsugune.
Ja sellepärast on kõige tähtsam kontrollida just viimast trükkiminevat PDF-faili! 

INFO: Tel: 555 72 427  /  Kyllike.Pihlap@gmail.com  /  FB: Kolxwork by KP Disain  /  Kontaktivormile